Wednesday, September 26, 2012
Good idea bro
Mõtlesin, et peaks tegema iga postitusega kaasneva uue ja eraldi rubriigi: Update to Sirkka vms (nimi vajab veel lihvimist). Selles räägiks siis ära kõik asjad, mis vahepeal toimunud on ja mis tehtud. Great idea Miku!! :D
Leaving and leaving..
Tuli mõte, et alustan seda posti enne, kui ma pean Frodoga minema Peetrimõisa kuningriigi mõisametsadesse jalutama.
Sain eile õhtul ja täna hommikul ärgates aru, et Sirkka läkski ära mõneks ajaks ja siiski ei lähegi lähipäevil kõik kolmekesi välja. Päris kurvaks tõmbas küll ära. Kujutan ette, et siis on ka sad moment to the max, kui ma ise seal Sakala maleva ees tšillin ja bussi peale hakkan astuma, et sõita Tapale. Muideks see juhtub nüüdseks juba 13½ päeva pärast (jep, leidsin oma sõjaväepaberid üles pärast 20-minutilist otsingut, vedas...ilmselgelt oli kindel koht ikka). Päris scary, veits hirm on sees. Aga eile õhtul pärast seda, kui olin Leiki koju saatnud jalutasin ülivägeva Vahtra tänava hoodi poole ning isekeskis mõtlesin, et tegelt ju väga hullu pole. Sirkka tõi välja hea asja, et tema on ära ainult 11 nädalat.. ei tundugi nii hull kui peaaegu veerand aastat või 3 kuud. Arutlesin iseendaga (siiski vaidlema ei hakanud), et mul on ju umbes sama ning ei olegi ju kõige hullem. Veel ka see, et seal saab süüa, trenni teha ja püssi lasta. Need tegevused mulle meeldivad. Peale selle ju saab see jama kaelast ära ning siis ei ole enam riigi ees sellist kohustust.
Eile mõtlesin ka seda (mul oli tõesti jube liiklusrohke ja tihe päev ajus eile), et elu on tegelikult ikka päris kuradima änksa ja ilus. Juhtub ka mõnikord paras bitch olema, kuid siiski on kõik khuul. Ei olegi kohe eriti complainida midagi v.a. seda, et ilmad on sitad ja raha on vähe, kuid seda ei pea ometi ju ütlema, see on ilmselge. Maarjamaa ilmad on ikka Maarjamaa ilmad.
Jätan selle posti siin lahtiseks, ehk tuleb Frodoga jalutades mõni mõte pähe! Tervitan ka hetkel koolis ja 8 minuti pärast tunnist ära saavat Leikit, ole tubli ja söö kõht täis!
Tegin keldris puid ka ja aitasin tõbist mammat igatepidi. Good grandchild is good.
Vaatan viimasel ajal suuremat osa sõpru-tuttavaid, kes kõik avastavad tudengielu plusse ja miinuseid ja lõbu ning kõike muud, mis seondub ülikooliga. Vahel tuleb kadeduseuss peale, aga läheb ka sama kiirelt üle kui tuleb. Mul endal järgmisel aastal sama lugu! Loodetavasti saab siis Leikiga tore korter hangitud. Võite kõik külla tulla meile siis, ootame, tooge soola ja leiba, leiva asemel võite saia ka tuua, me rohkem saiakutid, aga leib läheb ka alla, paluks siis musta leiba. Sool on sool, sellega pole raskusi. Kõik saab cool olema.
Loodan, et Sirkkal läheb hästi, nüüdseks juba 8h 30min ju sõitnud...Edu Sulle seal ja vt. et ikka rokid oma vorstide ja kompottidega. Kohtume juba jõuluaal, hoian blogil silma peal, hoia sa mu omal kah! :)
Sain eile õhtul ja täna hommikul ärgates aru, et Sirkka läkski ära mõneks ajaks ja siiski ei lähegi lähipäevil kõik kolmekesi välja. Päris kurvaks tõmbas küll ära. Kujutan ette, et siis on ka sad moment to the max, kui ma ise seal Sakala maleva ees tšillin ja bussi peale hakkan astuma, et sõita Tapale. Muideks see juhtub nüüdseks juba 13½ päeva pärast (jep, leidsin oma sõjaväepaberid üles pärast 20-minutilist otsingut, vedas...ilmselgelt oli kindel koht ikka). Päris scary, veits hirm on sees. Aga eile õhtul pärast seda, kui olin Leiki koju saatnud jalutasin ülivägeva Vahtra tänava hoodi poole ning isekeskis mõtlesin, et tegelt ju väga hullu pole. Sirkka tõi välja hea asja, et tema on ära ainult 11 nädalat.. ei tundugi nii hull kui peaaegu veerand aastat või 3 kuud. Arutlesin iseendaga (siiski vaidlema ei hakanud), et mul on ju umbes sama ning ei olegi ju kõige hullem. Veel ka see, et seal saab süüa, trenni teha ja püssi lasta. Need tegevused mulle meeldivad. Peale selle ju saab see jama kaelast ära ning siis ei ole enam riigi ees sellist kohustust.
Eile mõtlesin ka seda (mul oli tõesti jube liiklusrohke ja tihe päev ajus eile), et elu on tegelikult ikka päris kuradima änksa ja ilus. Juhtub ka mõnikord paras bitch olema, kuid siiski on kõik khuul. Ei olegi kohe eriti complainida midagi v.a. seda, et ilmad on sitad ja raha on vähe, kuid seda ei pea ometi ju ütlema, see on ilmselge. Maarjamaa ilmad on ikka Maarjamaa ilmad.
Jätan selle posti siin lahtiseks, ehk tuleb Frodoga jalutades mõni mõte pähe! Tervitan ka hetkel koolis ja 8 minuti pärast tunnist ära saavat Leikit, ole tubli ja söö kõht täis!
Tegin keldris puid ka ja aitasin tõbist mammat igatepidi. Good grandchild is good.
Vaatan viimasel ajal suuremat osa sõpru-tuttavaid, kes kõik avastavad tudengielu plusse ja miinuseid ja lõbu ning kõike muud, mis seondub ülikooliga. Vahel tuleb kadeduseuss peale, aga läheb ka sama kiirelt üle kui tuleb. Mul endal järgmisel aastal sama lugu! Loodetavasti saab siis Leikiga tore korter hangitud. Võite kõik külla tulla meile siis, ootame, tooge soola ja leiba, leiva asemel võite saia ka tuua, me rohkem saiakutid, aga leib läheb ka alla, paluks siis musta leiba. Sool on sool, sellega pole raskusi. Kõik saab cool olema.
Loodan, et Sirkkal läheb hästi, nüüdseks juba 8h 30min ju sõitnud...Edu Sulle seal ja vt. et ikka rokid oma vorstide ja kompottidega. Kohtume juba jõuluaal, hoian blogil silma peal, hoia sa mu omal kah! :)
Saturday, September 22, 2012
Ma olen ikka noob küll...
...näed ei oska meeles pidada, et blogida tuleks. Eks ma siis kirjutan. Näete kell on 08.36 hommikul, kohvi hakkab kohe valmima ning Leiki on nüüdseks juba arvatavasti teel Haapsalu poole sünnaprallele. Ajas mind täiega minema kohe hommikul. No ma siis tulin, blogima, hurrraaa. Arvatavasti mul kõige sisukam post ei tule, aga hey who knows.
Räme, lähen nüüdseks juba siis..oodake, loen üle...umbes 15 päeva pärast Tapale. Mis teen seal? Söön, teen trenni ja lasen püssi, ehk kaugelt näen kahuritki. Oleks kah üks vägev vaatepilt! Kindlalt üritan telefoni tõmmata bloggeri appi ja siis mingil määral up-to-date hoida seda blogi ja FB'd ja twitterit ja kõike muud mida leida võib. Et ikka sõpad saaksid näha mis toimps. Osadele saadan ka meile laiali, just so they get more info. Muidugi on nüüd ka hirmutatud mind sellise sõnaga nagu Onalaager, selle koha kohta kuhu ma lähen. Tol õhtul (Nora väga toredal ärasaatmisõhtul) kuulsin selle kohta jah päris hirmsat juttu. Scary stuff...
Tagasi on mind oodata veidikene enne jõule, kus ootan juba vanaemalt saada laua peale siga. Ära lähen pärast aastavahetust, seega on võimalik, et 31. dets ja 1. jaanuar kohtume kuuse all või kusagil mujal ning soovime hääd uut aastat!
Kirvehaav minu käes pole ikka täielikult paranenud, aga enam pole cool wound kah, et no mis seal ikka, täiega igav on nüüdseks.
Vaatan ja näen viimasel ajal kuidas ülikoolirahval on fun ja cool ja kõik muu. Väike kadeduseuss ronib küll hinge, et kõik saavad uusi sõpru ja möllavad kogu aeg. Aga samas, ei ole hullu, ma ise saan samasugust asja juba järgmisel aastal. Siiski ei tea kuhu täpselt minek on. Aga aega veel on.
Leiki käib koolis, Miku passib kodus, selline on see üldine tendents, mis viimasel ajal toimub. Miku pelab ja sööb ja möllab niisama peale. Leiki õpib, Miku näeb ka tihtipeale, mis õppida on ja elab läbi vanu mälestusi sellest, kuidas ka temal oli seda õppida. Ohjah.
Kuulge mul said mõtted otsa, aga ma üritan järgmisel korral (mis ei ole faking pooleteise kuu pärast, vaid varem) juba ägedamaidki asju kirjutada siia!!
Räme, lähen nüüdseks juba siis..oodake, loen üle...umbes 15 päeva pärast Tapale. Mis teen seal? Söön, teen trenni ja lasen püssi, ehk kaugelt näen kahuritki. Oleks kah üks vägev vaatepilt! Kindlalt üritan telefoni tõmmata bloggeri appi ja siis mingil määral up-to-date hoida seda blogi ja FB'd ja twitterit ja kõike muud mida leida võib. Et ikka sõpad saaksid näha mis toimps. Osadele saadan ka meile laiali, just so they get more info. Muidugi on nüüd ka hirmutatud mind sellise sõnaga nagu Onalaager, selle koha kohta kuhu ma lähen. Tol õhtul (Nora väga toredal ärasaatmisõhtul) kuulsin selle kohta jah päris hirmsat juttu. Scary stuff...
Tagasi on mind oodata veidikene enne jõule, kus ootan juba vanaemalt saada laua peale siga. Ära lähen pärast aastavahetust, seega on võimalik, et 31. dets ja 1. jaanuar kohtume kuuse all või kusagil mujal ning soovime hääd uut aastat!
Kirvehaav minu käes pole ikka täielikult paranenud, aga enam pole cool wound kah, et no mis seal ikka, täiega igav on nüüdseks.
Vaatan ja näen viimasel ajal kuidas ülikoolirahval on fun ja cool ja kõik muu. Väike kadeduseuss ronib küll hinge, et kõik saavad uusi sõpru ja möllavad kogu aeg. Aga samas, ei ole hullu, ma ise saan samasugust asja juba järgmisel aastal. Siiski ei tea kuhu täpselt minek on. Aga aega veel on.
Leiki käib koolis, Miku passib kodus, selline on see üldine tendents, mis viimasel ajal toimub. Miku pelab ja sööb ja möllab niisama peale. Leiki õpib, Miku näeb ka tihtipeale, mis õppida on ja elab läbi vanu mälestusi sellest, kuidas ka temal oli seda õppida. Ohjah.
Kuulge mul said mõtted otsa, aga ma üritan järgmisel korral (mis ei ole faking pooleteise kuu pärast, vaid varem) juba ägedamaidki asju kirjutada siia!!
Subscribe to:
Comments (Atom)