Big city life

Hi! Ola! Hello! HALLO! Tere! G'Day mate!

Jou!

Juba 2 nädalat üritan seda posti kirjutada, dang, ei kuku hästi välja! Aga täna ehk tõesti saan ka sellega valmis!

Koolis on tore isegi, ma ei tunne tüdimust ega vastikust sinna asutusse mineku ees, ega ka inimeste ees, kes seal mind ees ootavad. Eile oligi muide minu grupi tutvumisõhtu, kõik oli väga khuul ja tore. Inimesed on mul grupis vahvad ja toredad, chillid ja coolid. Kõik on mõistlikud ning intelligentsed inimesed ja see on tore!

Iga nädala esimesed kolm päeva on mul üldiselt sees joonestushoog, kuna pea igaks korraks peab miskit jälle valmima, et näidata oleks õppejõududele. Olen siiani (ja ka kindlasti edaspidi kavatsen) kõik ära teinud õigeks ajaks ja väga korralikult, siiski on olnud kante, mida peab parandama, aga mitte mingid meeletult suured vead, vaid pigem mõned pisidetailid.

Leiki hakkas just enne amelema ladina keelega. Jep, ta peab teisipäevaks juba suht räigel hulgal sõnu teadma ning selle peale testikese tegema! Päris räme! Seega see nv on vist tema puhul ladinakeelsetega sõnadega inimese kehast täidetud.

Täna läheme me kinno!!! Vaatame filmi "We're Millers" ja loodame, et on ka hea. Selle võrratu descriptioni järgi tundus vägagi kelmikas ja lõbus film olevat. Varsti peamegi juba bussi pääle minema.

Ma nüüd pean pesema minema, sest muidu ei saagi filmi täna vaadata. Pekkis värk.

Problem solved!

Jälgin siin oma tunniplaani ning mitte ei taju ära, kas mul lõpeb kool homme kell 11.30 või 13.30. Mulle väidetakse, et 11.30. Mul ei ole selle vastu mitte midagi. Eks homme koolis näeb, kuidas sellega on.

Lugesin just enne Leiki (edasipidi prantsuspäraselt Le Litteul Waun) blogi. Nimelt mainis ta seal, et meil on prügiprobleem. AUDIENCE, FEAR NOT! Enam ei ole. Leiki idee põhjal mööda niidiotsasid edasi minnes jõudsimegi lahenduseni. Magnetiga saab teha lahti meie trepikoja ukse kõrval oleva ukse, kus on ruum, kus on kaks prügikasti. Seega. Geniuses nagu me oleme, jõudsime me siiski võiduni ja saame ka oma prügi nüüd normaalsete inimeste kombel mõistlikult minema loopida.

jep...

Mul on juba 2 kodust tööd. Ühte ma täna juba tegin. Nimelt joonestasin veits ehitusgraafikat. Suht cool, tuletas meelde, et mulle siiski ikka meeldib suht palju joonestada. Täiega tore on ikka. Muideks on mul juunikuus 3-nädalane praktika...geodeesias. Peab mõõdistama ja lõpuks tegema geodeetilise plaani mingist TTÜ ümbrusest vms, I dunno bro, aga seda tuleb teha ning kaitsta isegi nagu ma aru sain.

Täna sõime muchos grandes amount of chinese food. Räigelt mahe. Tänud siinkohal Leiki emale, kes sellega meid varustas. Külmkapp on üldse räigelt toitu täis. Eile tõid minu Ye Olde Old Karuse's ka mingi muchos grandes amount of food, mitte chinese, aga siiski kõike muud nagu juustu ja vorsti ja isegi sprotte.

 Nüüd pean pesema ja magama...vist..ikka jube vara kobin magama :(

wowow, hold on a minute.

Palju on juhtunud sellest, kui ma viimati siia kriblasin mingit kraami. Nimelt kukkus mulle selga üks hiiglaslik kamin ning mu käsi oli väga väga valus ja 50% töövõimeline. Vasak käsi siis nimelt. Btw, kui kunagi juhtute Loodi mõisas nägema, et seal pole vanu nõuka ajal ehitatud ahjusid ega ühte suurt kaminat, siis teadke, et mina võtsin enamuse neist maha, kaasaarvatud ka siis ühe vaheseina, aga see ei ole niivõrd oluline teadmine. Siiski selle kaminaga (edaspidi "ahi") selga saamine ei olnud ka niivõrd khuul. Õnneks küll läks tuju rõõmsamaks siis, kui kiirabis üks vägagi tore kirurgihärra teatas, et kõik on ok ja ei ole põhjust muretsemiseks: "lihtsalt hoia külma peal ja saab kõik vägagi korda!".

Aga, to the present, perhaps? Yes. Now. Elame Leikiga Tallinnas. Mustamäe tee 191. Olete külla oodatud ja jutud, võtame alati vastu ja isegi võime teid majutada, kuna on ruumi selle jaoks. Nimelt hängime oma 3-toalises villas ning üks tuba on ju vaba, või noh, ladu/kontor/magala #3 (#3 sp. et #1 on magamistuba, #2 on elutoa diivan ning #3 on siis too ruum). Meil on ka mingi miljon rõdu kus saab hängida ja jutud. See selleks. Iseseisev elu on päris khuul. Päris khuul on ka seda kõike teha koos kalli Leikiga (edaspidi "littõl wan"). Käisimegi just täna Littõl Wan'iga poes ja ostsime lausa nädalakese jagu toitu, et ei peaks jumala eest seda pikka ja rasket ning piinarikast teekonda ette võtma. Pood on 10 min jalutuskäigu kaugusel (Magistral btw).

Homme läheb ka Littõl kooli. Päris lahe. Mina ise käisin juba terve (eel)nädala jagu koolis, kus jagati igast infot selle kohta, mis juhtuma hakkab siis tulevikus ning ikka rõhutati, et sitaks raskeks läheb ja kõik peab igati eepiline olema, et mitte plekkida boatloads of moneys või siis drop out like a retard. Siiski ma olen veidi ärevil ja hirmul, tõenäoliselt kuni ma siis lõpuks understandin enda jaoks ära selle, et tegelt pole üldse niivõrd scary ja hull. Kõike annab õppida ja ära teha like a bauss. Selles suhtes on kõik ok ja väga khuul.

Sain ka mõned uued sõpsid juba @school. Kahjuks küll pole ükski neist minu kursusel.

Siiani on kõik sitaks metal.

Davai, Tsüsch, Auf wiedersehn, Good bye, DA SVIDANJA!!!!

Ciao.