It's time for some holiday cheer!!!

Linnast toodi just toitu, papa tegeleb jõulukuusega, õues on karge ja lumine ilm, homme saab süüa ennast katki ja veel rohkemgi - jah, jõulud on ilmselgelt sel aastal ukse ette jõudnud. Nagu näha, siis olen minagi end kuldsest armeemaailmast koju vedanud. Kodus on ikka ülimalt mõnus olla. Õnneks on ka aega kodus olla, sest naaseda tuleb alles esimese jaanuari õhtul kell 19.45. Kainena, nagu meile seal korduvalt (umbes 7x) rõhutati. Alkomeetrid pidid olema poleeritud ja valmis. No eks näeb, kas on kah.

SBK sai nüüdseks läbi. Ajateenistuse kõige raskemad 2.5 kuud sai läbi. See oli kerge, mis nüüd siis saab? Extra easy-mode to the max? Kõik eksamid olid lihtsad, füüsiline koormus oli mõnikord vaid keeruline ning raske, sealjuures eriti rännakud ja erinevad vastupidavustreeningu tunnid. Sain oma sõdurieksami hõbemärgi kätte, kusjuures kullast puudus vaid 10p. Ah õige jah, käisin sel esmaspäeval-teisipäeval SBK lõpurännakul. Meile öeldi, et tuleb 45km. My ass... 55-60km oli hoopis. Oleks ta siis olnudki, et kogu aeg kõnnid, või oleks ajakava loogiline olnud, aga ei. Kõigepealt läksime kell 9 hommikul laskeeksamit sooritama. Ilmselgelt mina sain ära lasta alles kell 12. Senikaua passisin tuimalt seal, külmetasin, pärast eksamit, mis oli muide 12/12 tabamust, külmetasime VEEL umbes 2h. Pärast seda viidi meid suure mersu kastis minema 45km kaugusele metsa, kusjuures enne metsa keeramist näitas silt "TALLINN 24KM". Seejärel olime metsas siis koos esimese rühmaga ning ootasime kolmandat. Ehk siis põhimõtteliselt me ootasime veel metsas seistes kah kuskil 1.5-2h. Külmetasime, ofc, sest kuidas EKV's ilma külmetamata saab. Lõpuks kell 18.30 saime oma jaoga startida. Läksime siis 11'kesi oma jaoga. Päris põnev oli. Igatahes jõudsime esimesse kontrollpunkti 8-9km kaugusel kuskil pooleteise tunniga. Seal ootasime 2h järjekorras, et saaks kuradima eksamit teha. Kõik olime nagu WTF ME SUREME SIIA KÜLMA KÄTTE ÄRA JU!!! Aga ei surnud, ja nii jätkus rännak läbi kontrollpunktide. KP3 ja KP4 vahel tekkis mulle jalgevahele siil ning mu tagumik ning hargivahe hakkasid meeletult valu tekitama oma ärahõõrutud olekuga. KP4's vahetasin ma riideid lausa seal külmas, õnneks oli see koht see, kus sai tunnise puhkepausi teha ja istuda lõkke ääres soojas. No lõke see just päris polnud, pigem nagu real ghetto hood, kus põlesid suurtes tünnides lõkked. Igatahes sealt me jätkasime oma teekonnaga ning jõudsime lõpuks kell 13.00 tagasi kasarmusse. Päris ekstreemne, igal juhul minu elu suurim füüsiline pingutus. Õnneks sai insta sauna ja magama minna. Hea uni tuli.

Lubasin Leikimonile, et konsulteerin doktoriga või otsin usaldusväärsest allikast, miks mul jalad on mõnest kohast tuimad. Ise kahtlustan külma ja 55km jutti kõndimise kombineeritust ning arvan, et kõik taastub nagu ka minu kannad, mis olid pikka aega tuimad. Siiski, lubaduse andsin ning seda ka täidan.

Ma tahaks, et mul oleks rohkem kujutlusvõimet ning osavust. Oleks päris meeleolukas vahelduseks ja tuleks kasuks mulle, ma ei oleks siis nii vaimuvaene.

Rippisin just Leikilt saadud Taavi Petersoni plaatidelt muusika arvutisse! Nii tore!! Taavi on kuldne kutt ja teeb khuuuli stuffi.

Homme pean vist käima lausa kahes majas jõuludpraazdnikul, ma loodan, et kõik sujub graafikusse! Siis oleks hea, sest kahes kohas head foodi saada oleks ju eepiline lausa. Õnneks tundub nii, et mõlemad pralled on täpselt parajasti nii, et üks lõppeb siis jõuan ilusasti  ka koju prallele.

Ma mingi päev täiega pelan kidrat lihtsalt, because I can and I want. Kusjuures, ei olegi läinud näpud väga rooste, hoopistükkis on asi sama või isegi oskan veidi normaalsemalt.

Kirjutan täna nii palju lõike, aga tahan kirjutada neist asjadest, millest ei ole metsikult palju rääkida midagi. Igatahes ma loodan ju veel blogida sel vaheajal, mitu korda kusjuures.

Damn nigga you not tired anymore son!!! !

No pmst jätkan seda, mida pidin jätkama eelmisel nädalal. Kuhu ma jäingi.. ah jaa, 3 ööd põhimõtteliselt lageda taeva all. No ütleme nii, et ebamugav, kuid väärt kogemus!

Millest siis veel? Elu EKV's on suht lihtne. Palju on mõttetut passimist viimasel ajal ning ei puudu see ka järgmisel ehk viimasel SBK nädalal. Jep, läbi saab SBK. Järgmisel reedel on mul siis selline asi, mida ma nüüd tunniplaanist tsiteerin: "Truudustõotuse andmine" ehk sõdurivanne. Stiilne. Kusjuures ma saan võib-olla ka kapraliks varsti, mis oleks suht badass. Järgmisel neljapäeval on kolimispäev, saan teada, kus uuest aastast elama hakkan. Ise loodan, et samas toas ja samas kapis, kus varem, ma ei viitsi kuhugi kolida. Aga noh, kui ei, siis mis seal ikka. Homme ja teisipäeval on sõdurirännak ehk SBK lõpurännak. 60km jalgsi, 45kg varustust seljas, relv käes. Esmasp. hommikul läheme ja teisip. õhtul peab kindlalt tagasi olema. Pioneerid samas tulid juba järgmise päeva hommikul, loodan sama. Kindlasti see tuleb tappev, kuna ma kardan, et mu selg lendab lihtsalt ribadeks. Tagasi kasarmusse jõudes on samas cool, kiire pesu, kiire relvahooldus ning siis võib lihtsalt tuimalt magama minna ning söömine peaks olema vabagraafiku alusel ning on ka vaba aeg õhtul. Väga tore, eks FB'st ning ka mõned telefonitsi kuulevad, kuidas too rännak oli.

Ma lähen söön vahepeal, mul on palju juttu juba meelest ka ära läinud, mida siia kriblada oli. Kui rohkem meelde eriti ei tule, siis kuuleb muud kraami ka juba järgmises postis.

Jah, ega ei tulegi meelde. Aaa jah, ma tahaks läpakat, oleks tarvis umbes 600€ praegu. Pärast SBK'd saab EKV's vabal ajal kasutada läpakat ning siis oleks ju eriti hea olla ühenduses kõigiga. Metal oleks, aga noooo mul vist ei ole seda raha kuskilt hetkel võluda :(.

Igatahes, ma nüüd lähen tagasi kaitseväkke. 5 päeva pärast juba tagasi koju puhkusele. 21. dets - 1. jaanuar Ciao! Cya soon.

PS. Sirkka varsti näeme juba ju!!! Chillime ringi kõik kambakesi hurraa!


Ma olen ülimalt õnnelik. Nv oli tore, aitäh Sulle kallis. Armastan sind! Varsti näeme! 

Damn nigga you tired son!!!!!!

Kell on praegusel hetkel 05.03.. ma olen dehüdreeritud ning üleväsinud, just metsast tulnud, ei tunne oma kumbagi kanda ning istun hetkel korrapidaja ruumis. Miks olen ûleval ning siin istun? Sest olen täna päevnik. Kes on päevnik? Päevnik on isik, kes pn koos korrapidajaga ja teise päevnikuga sisetoimkonnas, valvab korda, jålgib, et reegleid tåidetaks, et päevakoreast kinni peetaks ning teab isikkoosseisu paiknemist. Miks see hetkel eriti karm on? Kuna vahetus kestab kell 19 kuni 19, 24h, millest magada saab umbes 3,5 nagu me täna saime. See oleks lihtne, kui ma poleks just tulnud nädal kestnud metsalaagrist, kus tingimused on rasked ning magada saab sitaks vähe. Illustreerin - alates kolmapäeva hommikust maganud 3h 40 min ning sellele lisaks siis tånased 3,5h. Arvutuste kohaselt kuskil kokku siis enne tänast õhtut saan umbes 90h jooksul magada kuskil 7h ringi. Normaalne elu. Muideks päevnikud seisavad ka omavahel vahetustega 24h ukse juures (v.a öörahu ajal) ning tervitavad ülemusi, uurivad, kust neid leida võib ning täidavad oma töökohustusi. Selline on siis umbes minu hetkeseis. Nagu aru saada võis olla, siis veetsin viimased nädal aega metsas kogu aeg õues..polegi nii pikalt jutti õues olnud :D. Aga metsalaagrist on palju juttu (ûldiselt on ka) ning ûritan praegu nii palju siin jutustada kui jõuan, kuna 15 min pärast lähen vastutavaid äratama ning telfi ei näpi kuni seitsmeni õhtul. Postitust jätkan homme võ siisi täna õhtul. Igatahes..läksime siis esmaspäeva hommikul siit minema oma umbes 40kg kaaluva varustusega ning suundusime 10km kaugusele EKV Keskpolügonile. Selg tahtis õhku lennata kuna kott oli sitasti sätitud :D. Jõudsime sinna, tegime paar õppetundi ära ning läksime laagrialale. Seal tegime kiirelt oma kuivtoidupakist mingit foodi ja sooja jooki ning kohe juba algas jälle tund. Tegime tolle ära, juba oli pime ning eks me siis hakkasime püstitama pimedas oma ahjuküttega suurt telki. Saime selle püsti ja kohe läksime tundi jälle. Lihtsalt mainin kohe ära, et viie päeva jooksul oli kõigil suurema osa ajast külm ning me lõdisesime ringi. Minul oli vähe momente, kus mu jalakesed poleks jääa olnud. Aga igatahes jah, õhtul suundusime telki ära, kus üheteist matsi peale oli väga vähe ruumi, magasime nii, et vastu maapinda oli alusmatt ning selle peal magamiskott, ümberringi kõigi relvad ning varustus. Jalad pidid olema kronksus, muidu oleks vastu ahju pannud. Selle tulemusena olid põlved väga kanged. Nii oli 3 ööd, viimase magasime põhimõtteliselt lageda taeva all. Hetkel kahjuks aega rohkem pole. Suundun tegutsema. Kirjutan kindlalt sitaks veel homme. Tsau.

army life...

Jou, essa army post. Päris norm on siin. Igatsen Leikit lihtsalt palju. Muidu lebo. Aeg läheb ka kiirelt sin. Nagu metsikult kiielt ning see om hää. Tegevust on nii ja naa.. vahel vahime niisama lakke, vahel siiski teeme ka norme asju. Tahaks juba metsa minna, sest siis nagu oleks lahedat vaheldust pruunidele majadele ja rohelisele aiale, mis ümbritseb seda kohta, mis mind kinni hoiab. Õnneks on siiski kindel aeg,mil hakkame kindlalt välja saama jupphaaval, eto khuul. Tulime just lõunalt, sõime mingit kartulitega värki, kus olid sees tûkeldatud eilsed sardellid. Not so cool anymore! Tahaks mingit mass norm foodi tõmmata. Siinne toiduvärk on, et kvantiteet on suur, kvaliteet on...meh. Toas on meil 12 matsi, üks meist on juba esimesest nädalast saati laatsas, vist reservi ära. Muidu rahvas on norm, khuulid tüübid. Meie toas st., muidu on siin igast rahvast koos. Mõned on ikka parajad derpid küll :D. Voodid on väikesed, nii pikkuselt kui laiuselt, jah, pikkuselt, which is weird, kuna ma olen 1.76m ju.. et nagu wtf :D. Kapis peavad riided olema korrektselt volditud ning voodinaabrite kappide sisud peavad olema peegelpildis. Kåisin just koos toanaaber reamees Järvega all korrapidaja juures. Võtsime vaikse tunni :) saame tund aega magada/voodis lebotada, muidu voodis olemine on keelatud 06.00-21.30. Jep, päris mõnus on nüüd teki all tsillida, jalad puhkavaf kirsadest, mis on ülimugavad, kuid väääga umbsed, kui päev otsa jalas on, siis on jalad suht haudunud õhtuks. Mul oli suht suur telfiarve oktoobris, not too cool, aga no problemo samas :). Muideks saab siin pärast sbk-d suure kooskõlastamise tulemusena ehk ka läpaka kaasa võtta. Kui saab, siis ma tean, mis ma perelt jõuludeks soovin. Üritan tohemini siia kirjutada nüüd. Nii iga nv kindlalt, sest siis on meil lots of frre time. Et jah, päris normalna. Tahaks lihtsalt 16 välja saada. Kõigil põidlad pihku!!!!!!!!!!

Leaving

Bye! Lähen ära mingi 15-20 minuti pärast.

Jään igatsema Leikit, oma peret, muid sõpru-tuttavaid.

Tsüüschhhh!!! Näeme jõulul!


Ma armastan sind! Ole tugev ja tubli! :)

OMG!

Ja ongi käes viimane õhtu Vahtra tänaval majas number neliteist. Kott on põrandal, mitte midagi seal sees pole. Asjad on valmis iseenesest juba veits, varsti panen kitarri kotti ära. Söön mesikäpa küpsiseid (ERITI MAHEDAAAADDDD) ja mõtlen sellele, et juba umbes tunnikese pärast lähen Atsi empsi juurde juuksurisse. Helistasin jah talle täna päeval ning küsisin kas on aega minu jaoks. Oligi, lähen tõmban juuksed nulli ära. Õhtul siis võib juba FB's piltigi näha.

Mul juba sõpse seal. Suisa 2 tükki on kindlalt, rohkem ei tea, kes tulevad ju täpselt sinna. Lisaks Rivole sain täna teada, et ka Siim Mets (endine klassivend) tuleb homme Tapale suurtükiga lammutama.

Teate, Tapal on igast ägedaid asju tegelikult. Vabal ajal (pole mina kindel palju seda olema siis saab) saab mängida kahtekümmet erinevat lauamängu, Xbox'i, piljardit ning vaadata filme eraldi ruumis 5.1 heliga ja pehmete diivanitega. Lisaks saab "poest" osta 0.5 euro eest šokolaadi ning mingisuguse raha eest kokakoolat! Lisaks sellele saan tasuta süüa ja palju trenni teha! Saan vormi! Jeee.

Muidugi on ju kurb ära minna, kahju on Leikit siia Viljandilandi üksinda jätta (ära ole väga kurb). Sind igatsen kõige rohkem! Lisaks hakkan ka igatsema oma vanaisa, kes tegi head nalja täna Vilpakus (nüüdseks vist Espak aga whatever, minu jaoks alati Vilpak selle nimi). Nimelt teatas ta, et tahab osta LED-lambipirni, küsisin siis mina, et kuhu ta tolle panna tahab, vastas papa, et "veel ei tea kuhu, lihtsalt tahaks täiega osta seda". Vanaema nii head nalja ei teinud, aga teda igatsen ka. No eks ma oma empsi hakkan ka igatsema, kuigi teda ma iga päev ei näe, aga kurb ju ikkagi. Igatsema jään ka kõiki muid sõpru-tuttavaid, kes siiski ei saa nimelist äramainimist. Sorri. Sirkka ei loe, sp. et teda igatsen niikuinii juba mõnda aega.

Ostsin täna endale mustad õhukesed kindad, nii kuis sõdurileht soovitas (jaaa mul tuli selline väljaanne, räigelt naljakas). Täiega mahedad kindad on.

Juuksurisse võtan mütsi kaasa.

Sirkka rubriik:

Heihopsti Sirkkasson!

Viimasel ajal pole eriti midagi toimunud, mis meil ikka siin teha on Viljandis kahekesi (ja occasional Puńar). Oleme tsillinud, õlut joonud, telekat vaadanud, ringi tsillinud. Eile käisime Leiki ja Gunnariga tegelastes, ostsime õltsi, saatsime mind minema. Gunnar kinkis KHUUUULID tikud. Mingid kaitseliidu special aastapäeva väljalase. Tikud on sini-must-valge väävliga ja puha. Käisime just Leikiga pilti tegemas. Et oleks ikka mälestus, milline ma juuste kuldaegadel olin. Awwwyeeeah. Aga egas praegu rohkem pole midagi olnud. Et jah, kindlasti kuuled juba varsti military stories kah.

Lähen pakin veits kotti. Ciao.

testing trsting 123!!!

Tere!! Kirjutan telefonist, et testida, kuis funkab. Bloggeri app sakkis..netist on palju parem :) igatahes, siin võib esineda rohkem kirjavigu, algustähe vigu ning ka võivad kaduda tapitahed ning ü asemel kasutan y. Kõik see vaod siis, kui armees kiire on. Ee, homme tõmban sirkka rubriiki ka. Igatahes, nyyd tegelastesse õllele! App töötab! Hip-hip-hurraaaa (x3)

Good idea bro

Mõtlesin, et peaks tegema iga postitusega kaasneva uue ja eraldi rubriigi: Update to Sirkka vms (nimi vajab veel lihvimist). Selles räägiks siis ära kõik asjad, mis vahepeal toimunud on ja mis tehtud. Great idea Miku!! :D

Leaving and leaving..

Tuli mõte, et alustan seda posti enne, kui ma pean Frodoga minema Peetrimõisa kuningriigi mõisametsadesse jalutama.

Sain eile õhtul ja täna hommikul ärgates aru, et Sirkka läkski ära mõneks ajaks ja siiski ei lähegi lähipäevil kõik kolmekesi välja. Päris kurvaks tõmbas küll ära. Kujutan ette, et siis on ka sad moment to the max, kui ma ise seal Sakala maleva ees tšillin ja bussi peale hakkan astuma, et sõita Tapale. Muideks see juhtub nüüdseks juba 13½ päeva pärast (jep, leidsin oma sõjaväepaberid üles pärast 20-minutilist otsingut, vedas...ilmselgelt oli kindel koht ikka). Päris scary, veits hirm on sees. Aga eile õhtul pärast seda, kui olin Leiki koju saatnud jalutasin ülivägeva Vahtra tänava hoodi poole ning isekeskis mõtlesin, et tegelt ju väga hullu pole. Sirkka tõi välja hea asja, et tema on ära ainult 11 nädalat.. ei tundugi nii hull kui peaaegu veerand aastat või 3 kuud. Arutlesin iseendaga (siiski vaidlema ei hakanud), et mul on ju umbes sama ning ei olegi ju kõige hullem. Veel ka see, et seal saab süüa, trenni teha ja püssi lasta. Need tegevused mulle meeldivad. Peale selle ju saab see jama kaelast ära ning siis ei ole enam riigi ees sellist kohustust.

Eile mõtlesin ka seda (mul oli tõesti jube liiklusrohke ja tihe päev ajus eile), et elu on tegelikult ikka päris kuradima änksa ja ilus. Juhtub ka mõnikord paras bitch olema, kuid siiski on kõik khuul. Ei olegi kohe eriti complainida midagi v.a. seda, et ilmad on sitad ja raha on vähe, kuid seda ei pea ometi ju ütlema, see on ilmselge. Maarjamaa ilmad on ikka Maarjamaa ilmad.

Jätan selle posti siin lahtiseks, ehk tuleb Frodoga jalutades mõni mõte pähe! Tervitan ka hetkel koolis ja 8 minuti pärast tunnist ära saavat Leikit, ole tubli ja söö kõht täis!

Tegin keldris puid ka ja aitasin tõbist mammat igatepidi. Good grandchild is good.

Vaatan viimasel ajal suuremat osa sõpru-tuttavaid, kes kõik avastavad tudengielu plusse ja miinuseid ja lõbu ning kõike muud, mis seondub ülikooliga. Vahel tuleb kadeduseuss peale, aga läheb ka sama kiirelt üle kui tuleb. Mul endal järgmisel aastal sama lugu! Loodetavasti saab siis Leikiga tore korter hangitud. Võite kõik külla tulla meile siis, ootame, tooge soola ja leiba, leiva asemel võite saia ka tuua, me rohkem saiakutid, aga leib läheb ka alla, paluks siis musta leiba. Sool on sool, sellega pole raskusi. Kõik saab cool olema.

Loodan, et Sirkkal läheb hästi, nüüdseks juba 8h 30min ju sõitnud...Edu Sulle seal ja vt. et ikka rokid oma vorstide ja kompottidega. Kohtume juba jõuluaal, hoian blogil silma peal, hoia sa mu omal kah! :)

Ma olen ikka noob küll...

...näed ei oska meeles pidada, et blogida tuleks. Eks ma siis kirjutan. Näete kell on 08.36 hommikul, kohvi hakkab kohe valmima ning Leiki on nüüdseks juba arvatavasti teel Haapsalu poole sünnaprallele. Ajas mind täiega minema kohe hommikul. No ma siis tulin, blogima, hurrraaa. Arvatavasti mul kõige sisukam post ei tule, aga hey who knows.

Räme, lähen nüüdseks juba siis..oodake, loen üle...umbes 15 päeva pärast Tapale. Mis teen seal? Söön, teen trenni ja lasen püssi, ehk kaugelt näen kahuritki. Oleks kah üks vägev vaatepilt! Kindlalt üritan telefoni tõmmata bloggeri appi ja siis mingil määral up-to-date hoida seda blogi ja FB'd ja twitterit ja kõike muud mida leida võib. Et ikka sõpad saaksid näha mis toimps. Osadele saadan ka meile laiali, just so they get more info. Muidugi on nüüd ka hirmutatud mind sellise sõnaga nagu Onalaager, selle koha kohta kuhu ma lähen. Tol õhtul (Nora väga toredal ärasaatmisõhtul) kuulsin selle kohta jah päris hirmsat juttu. Scary stuff...
Tagasi on mind oodata veidikene enne jõule, kus ootan juba vanaemalt saada laua peale siga. Ära lähen pärast aastavahetust, seega on võimalik, et 31. dets ja 1. jaanuar kohtume kuuse all või kusagil mujal ning soovime hääd uut aastat!

Kirvehaav minu käes pole ikka täielikult paranenud, aga enam pole cool wound kah, et no mis seal ikka, täiega igav on nüüdseks.

Vaatan ja näen viimasel ajal kuidas ülikoolirahval on fun ja cool ja kõik muu. Väike kadeduseuss ronib küll hinge, et kõik saavad uusi sõpru ja möllavad kogu aeg. Aga samas, ei ole hullu, ma ise saan samasugust asja juba järgmisel aastal. Siiski ei tea kuhu täpselt minek on. Aga aega veel on.

Leiki käib koolis, Miku passib kodus, selline on see üldine tendents, mis viimasel ajal toimub. Miku pelab ja sööb ja möllab niisama peale. Leiki õpib, Miku näeb ka tihtipeale, mis õppida on ja elab läbi vanu mälestusi sellest, kuidas ka temal oli seda õppida. Ohjah.

Kuulge mul said mõtted otsa, aga ma üritan järgmisel korral (mis ei ole faking pooleteise kuu pärast, vaid varem) juba ägedamaidki asju kirjutada siia!!

Boring...

Heihopsti seltsimehed! Mõtlesin, et blogin, kuna midagi pole teha ja ei oska mõelda ka, mida teha võiks. Seega ma veits blogin.

Hetkel on plaanis minna Henriga ja kellegi kolmandaga (võib-olla) huvikasse, ja sitaks proovida midagi teha, sest 13 päeva pärast on Suure-Jaani noortebändide üritus. Plaan siis 5-6 looga set valmis panna ja kütma minna, kui kolmandat ei saa, lähme teeme duo. Sedagi juhul, kui lood saame harjutatud esinemisvalmiks. Kolm päeva oleme juba tahtnud minna. Ei saa, midagi hüppab ette alati. Kui esinema ei jõuagi, siis vaatama saab ikka mindud, Henri ise esineb niikuinii Raudraevuga kah.
P.S. Kui keegi tahab bassi mängida meile, andke teada.

Leiki on ära. Igatsen :(. Sittade tingimustega tsillimas Hiiumaal. Eriti halb variant. Igav on kah, täna keegi teine ei paku ka tegevust, kõik kuskil ära või ei vasta või whatever. Ei tahagi tegelt välja minna.

Kitarr on siiani vägagi metsikult nauditav tegevus. Alati on mahe. Ülikooli ajal tahaks küll bändi teha. Ehk saab juba isegi sõjaväes.

Oh jah..sõjavägi. Koht, kus ma kavatsen teha trenni ja süüa ja püssi lasta. Loodan, et saab kah niiviisi. 8. okt lähen juuksurisse, saan veel eelmisel õhtul kiila pea kätte. Enne ei lähe kah, vaatan mis juhtub. Eriti rõve võin kiilakana olla. Kuid kahjuks peab.

Täna käisime empsi ja mammaga Tallinnas. Täditütar Nora sai 3-aastaseks. Täna oli see päev, kus ma olin 2 tundi ülipalavas Karupoeg Puhhi kostüümis ja mängisin Noraga ringi igatepidi. See oli..väga armas ja nunnu. Lõbus ka pealekauba, piff oli räigelt ekstaasis, möllas ringi, rääkis igast asju. Äge jutt oli see, kus ta rääkis et talle ei meeldi nukud. See oli huvitav, kuigi ma ei saanud poolest jutust aru. Siis pidi Puhh koju minema. Ja läksin duši alla, sest seal kostüümis oli ikkagi METSIKULT PALAV. PÄRIS HIRMUS IKKA.

Vahepeal käisime Kablis mürgeldamas. Lihtsalt panen pici, päev oli tore ja nagu rannas ikka. Ujumis-päevitamis-passimis-liivarohke.

Time has passed...

Kuradi sitt blogija olen ikka, kui üle kuu aja ei kirjuta midagi.. aga noh, tuleb ikka meeles pidada ja rohkem möllata.

Viimasel ajal on päris lõbus olnud. Vaba aega on, pingevaba elu ilma ülikooli pingeridadeta. 9. okt ju ikkagi Sakala maleva eest Tapa suurtükiväkke sõit. Elu on tore. Hetkel veits väsitav, kuid ainult veits. Mõni päev on veel tööd teha, siis saab palka kah sutsukene. Võib-olla ka järgmisel nädalal on võimalus väikest lisaraha teenida. Nii on päris tore.

Peaks lugema rohkem ja kiiremini. Mort on väga cool raamat, kuigi tunnistan, et olen noob lugeja ja üldse ei edene sellega, õnneks kui see läbi saab on järgmine raamat juba valmis ja ootamas.
Samamoodi peaks rohkem kitarri pelama, iga kord kui seda teen on nii mõnna. Teine maailm täitsa.

Juba ongi pool suve läbi, räige tempo ikka peal sellel suvel, where's the rush?!?! Aga samas, ega siin suvist ei ole kah ju midagi.. sitad ilmad on sitad.

Aga ma vist lähen pitsat sööma nüüd, sest mul on pitsat, palju head pitsat.

A year has passed...

Nagu pealkirigi, siis ongi möödunud aasta. Nii kiirelt, samas tundub nagu ülimalt kaua. Loodan, et neid aastaid tuleb veel umbes lõpmatuseni välja. On olnud kuldne aasta, minu elu parim aasta.

Homme tähistame. Tore päev tuleb! Armas päev tuleb! Ilus päev tuleb!

Super!

Polegi siia nüüd mõnda aega sittagi kirjutanud. Ehk pole midagi kirjutada olnud. Samas ehk on meelest läinud, who knows.

Juba kuskil nädalake, ei..täpselt nädalake, ma puhkan., kuna kõik eksamid on läbi ja nüüd tuleb oodata tulemusi, mis kusjuures peaksid selle nädala lõpupoole või järgmise nädala jooksul saabuma hakkama. Saab olema huvitav.

Homme Tallinna koos Leiki ja Sirkkaga, tsillima ja shoppama. Jälle mingi varajane ärkamine, aga samas noh, saab lõbus olema ma loodan.

On  a side note. CARLSBERG TÕMMATAKSE VEEL 10 SENTI ODAVAMAKS. 0.49+pant.. Mida fakki nad teevad..hullud, aga samas ekstramahe, papale isegi meeldib see õlu. Ja talle ei meeldi just paljud õlled nii väga.

Üksi elada on päris mõnna. Ise majandad ja möllad siin. Saad siin semudega rippuda ja niisama passida. Lihtne, tore. Ootan juba 19-ndat juunit, saan teada, mis minust saama hakkab siis.

Loodame, et kõik läheb hästi või siis nii, kuis minema peab.

Don't worry, be happy!

Tahaks ka kunagi sellist asja teha. Liiga mahe oleks. Aga noh, jah, eks see arvatavasti unistuseks jääbki.

Vahepeal on möödunud mate eksam. Sakkis, täielik jamps oli minu arust. Päris õudne. Isegi matekuningas hr. Rähn oli öelnud, et tema tegi ühte ülesannet kolm korda enne kui arvas et õige on. Küsiti selliseid asju mida kunagi tavaliselt ei küsita või millest vaid põgusalt tunnis üle käiakse. Whatever, suht lambi.

Suvi aina läheneb, miskipärast on see hea, miskipärast mitte nii väga hea. Arstlik ootab 19. juuni. Tundub põnev. Arvatavasti tuleb ronida ajateenistusse, aga samas, siis on tehtud ja siis on kõik korras. Riik ei hakka sokkima enam.

Viimasel ajal on kõik nii hästi. Isegi kitarri tahaks kogu aeg näppida, aga ma ei saa ju..jumala eest ei saa...pean ajaloole keskenduma. Ikkagi viimane eksam, võiks siis pingutada!! Veits hirmus on see ajalugu. Nii palju asju peab teadma.

Life's good.

Wow...

Shit just got serious. Ma sain täna põneva kirja. Huvitav, mis nüüd järgmiseks saama hakkab. Igatahes tundub 19. juuni olevat päris põnev.  Samas ütleme nii, et väga halvasti ei lähe miski niikuinii. Üldsegi kõik laabub lõpuks õigesti ja universum loksub paika.

Mul on täna vist juba terve iTunes'i playlist end läbi käianud seni kuni ma aias olin. Aga samas taara osas resultatiivne õhtu!! Taarakunn123 ikka vist.

Nii karm, esmaspäeval on mate eksam. Siis on nädal aega puhast ajaloo õppimist ja siis tuleb see eksam, pärast mida võib ennast pikali tõmmata. Siis on kõik läbi. Kaksteist aastat on möödas.

Ma olen viimasel ajal hakanud mäletama unenägusid, eriti lahe. Tore on mõelda, mida lolli ma nägin, ikka ilmselgelt ultra-absurdsed on mõned. Ma täna ikka lihtsalt ei oska midagi eriti kirjutada siia. Ah piisab sellestki.

Kõik on positiivne, praegu. Kõik läheb täitsa heas suunas, praegu. Kõik jääb hästi ja kõik läheb hästi. Note to self: everything is easy if you make it easy for yourself. Relax.

Ahhaa..

Kõik hetkel sujub. Kõik on selgem, kõik paistab hästi minevat. Ma täpselt veel ei tea midagi, aga siiski...

Olen ajaloo õppimises maha jäänud. Raisk, peab täiega järgi hakkama tõmbama ja Rooma kohta infot pähe suruma. Samas peab inkas veel kirjade reeglid ka üle kordama. Tegelt teha on palju, pole see eksamitsükkel mingi lust ja lillepidu.

Viimasel ajal on kõik päris mõnus. Elukene pole ka raske. Ma tahaks paremini kitarri mängida ja mingil määral rohkem bändi teha. Aga noh, eks tuleb ka minul kunagi see aeg, kus ma juba tajun seda värki rohkem.

Ma sooviks paar aastat aega edasi kerida. Elada kuskil lahedas ja normis kohas, elukaaslaseks prl. Soolo ja lihtsalt olla nii, et kõik asjad on korras.

Peab plaanidega veits tegelema hakkama. Juba vaikselt hakkan! Tuleb magama minna, muidu homme ekstraraske üles saada. Good night!

Here we go..

Täna oli mõnus Henriga kõmmutada, õppisin paar uut asja, paar lahedat akordinippi, skaaladenippe ja muid trikke. Jämmisime ka, jämmida on ikka kõige mõnusam üldse, just selles tuleb välja see, kuidas näpp liigub, kuidas mõtteid tuleb ja see, kui julgelt sa proovid kõike. Väga mõnus anyway..

Tõmban Baltika 0'i (don't ask why...).

Tahaks ka sellist Stratocasterit nagu seal pildil on.

Käisime Leikiga täna Kixile pilte tegemas. Suht lol on Viljandis turisti mängida, aga samas lõbus. Ma ikka mõtlen, et tegelikult Viljandi on numpa koht.

Ma tahaks midagi, ma tahaks, et kõik läheks hästi, ükskõik, mis saab, ma tahan, et kõik läheks siiski õigesti ja hästi ning nii, et pärast saaks mõelda, et kõik on õigesti tehtud ja nüüd võib elada rahulikult kuni surmani. Ma tahaks elu elada, ma tahaks need noorusaastad, mis veel jäänud on, hästi mööda saata. Et noh, oleks asja ette läinud ikkagi, mitte raisatud ainult mõttetule jampsile. Aga seniks, kuni lõpuks ongi käes need aastad, kus kõik saab olema hästi ja mõnus, tuleb veits ka vaeva näha.

Elu on ilus. Aitäh kõigile, kes seda teevad! :)

Aaa jah, homme on ju eesti keele eksam. Esimene eksam, LET'S ROCK THIS SHIT! One down, three to go.

Tahaks...

Huvitav..

Peaaegu iga päev tuleb selline tunne, et tahaks endale palju raha ja siis lihtsalt paneks minema ja läheks tripiks, naudiks, oleks. Aga siiski tuleb leppida reaalsusega, et raha pole ja trippida ei saa. Saaks ka ju ilma rahata, of course, aga kuhu? Mida sa teed tänapäeval ilma rahata? Mitte just eriti palju...

Õppimine täitsa sujub, homme tuleb kah päris võimas õppepäev ma loodan. Tajun juba kõike rohkem kui varem selles suhtes, okei matet mitte, see on sama jama ikka.

Loodan, et homme tuleb kitarrimäng hästi välja. Oleks mõnus, muidu päris piinlik. Aga just ju enne tuli kõik hästi!

I feel stabbed.

Wooow...

Ma hakkan aina rohkem selgusele jõudma, aga otsusele siiski mitte... Egas see kõik kerge siiski ei ole. Noh, eks varsti siis näha ole, mis saama hakkab, ma ju ei tea isegi veel seda.

Eile oli 420. Too much, bad.

Kell on alles kuradi varajane, aga ikka üleval, varsti saadan Leiki ära orgesse. Aga ma arvan, et oleks paras aeg eatida....

Algus..

Tere!

Otsustasin ka siis päris oma enda blogi teha. Ma ei tea miks, aga mõnda aega juba olen sellele mõelnud. Alati on meelest läinud. Täna tegin ära, jess. Loodan, et ma suudan siia midagi huvitavat kokku vorpida. Aega kujundada on ka veel, täna küll ei jõua.

Viimasel ajal on keerelnud peas palju, oo kui palju erinevaid, tihtipeale vastanduvaid mõtteid. Mõtted on head, plaanid on vägevad, kui kõik täide läheks rahulikult ja ilusasti oleks perfektne. Loodame.

Tahtsin enne kahteteist magama minna. SO CLOSE!!! Aga noh, käib see kah. Head ööd.