Linnast toodi just toitu, papa tegeleb jõulukuusega, õues on karge ja lumine ilm, homme saab süüa ennast katki ja veel rohkemgi - jah, jõulud on ilmselgelt sel aastal ukse ette jõudnud. Nagu näha, siis olen minagi end kuldsest armeemaailmast koju vedanud. Kodus on ikka ülimalt mõnus olla. Õnneks on ka aega kodus olla, sest naaseda tuleb alles esimese jaanuari õhtul kell 19.45. Kainena, nagu meile seal korduvalt (umbes 7x) rõhutati. Alkomeetrid pidid olema poleeritud ja valmis. No eks näeb, kas on kah.
SBK sai nüüdseks läbi. Ajateenistuse kõige raskemad 2.5 kuud sai läbi. See oli kerge, mis nüüd siis saab? Extra easy-mode to the max? Kõik eksamid olid lihtsad, füüsiline koormus oli mõnikord vaid keeruline ning raske, sealjuures eriti rännakud ja erinevad vastupidavustreeningu tunnid. Sain oma sõdurieksami hõbemärgi kätte, kusjuures kullast puudus vaid 10p. Ah õige jah, käisin sel esmaspäeval-teisipäeval SBK lõpurännakul. Meile öeldi, et tuleb 45km. My ass... 55-60km oli hoopis. Oleks ta siis olnudki, et kogu aeg kõnnid, või oleks ajakava loogiline olnud, aga ei. Kõigepealt läksime kell 9 hommikul laskeeksamit sooritama. Ilmselgelt mina sain ära lasta alles kell 12. Senikaua passisin tuimalt seal, külmetasin, pärast eksamit, mis oli muide 12/12 tabamust, külmetasime VEEL umbes 2h. Pärast seda viidi meid suure mersu kastis minema 45km kaugusele metsa, kusjuures enne metsa keeramist näitas silt "TALLINN 24KM". Seejärel olime metsas siis koos esimese rühmaga ning ootasime kolmandat. Ehk siis põhimõtteliselt me ootasime veel metsas seistes kah kuskil 1.5-2h. Külmetasime, ofc, sest kuidas EKV's ilma külmetamata saab. Lõpuks kell 18.30 saime oma jaoga startida. Läksime siis 11'kesi oma jaoga. Päris põnev oli. Igatahes jõudsime esimesse kontrollpunkti 8-9km kaugusel kuskil pooleteise tunniga. Seal ootasime 2h järjekorras, et saaks kuradima eksamit teha. Kõik olime nagu WTF ME SUREME SIIA KÜLMA KÄTTE ÄRA JU!!! Aga ei surnud, ja nii jätkus rännak läbi kontrollpunktide. KP3 ja KP4 vahel tekkis mulle jalgevahele siil ning mu tagumik ning hargivahe hakkasid meeletult valu tekitama oma ärahõõrutud olekuga. KP4's vahetasin ma riideid lausa seal külmas, õnneks oli see koht see, kus sai tunnise puhkepausi teha ja istuda lõkke ääres soojas. No lõke see just päris polnud, pigem nagu real ghetto hood, kus põlesid suurtes tünnides lõkked. Igatahes sealt me jätkasime oma teekonnaga ning jõudsime lõpuks kell 13.00 tagasi kasarmusse. Päris ekstreemne, igal juhul minu elu suurim füüsiline pingutus. Õnneks sai insta sauna ja magama minna. Hea uni tuli.
Lubasin Leikimonile, et konsulteerin doktoriga või otsin usaldusväärsest allikast, miks mul jalad on mõnest kohast tuimad. Ise kahtlustan külma ja 55km jutti kõndimise kombineeritust ning arvan, et kõik taastub nagu ka minu kannad, mis olid pikka aega tuimad. Siiski, lubaduse andsin ning seda ka täidan.
Ma tahaks, et mul oleks rohkem kujutlusvõimet ning osavust. Oleks päris meeleolukas vahelduseks ja tuleks kasuks mulle, ma ei oleks siis nii vaimuvaene.
Rippisin just Leikilt saadud Taavi Petersoni plaatidelt muusika arvutisse! Nii tore!! Taavi on kuldne kutt ja teeb khuuuli stuffi.
Homme pean vist käima lausa kahes majas jõuludpraazdnikul, ma loodan, et kõik sujub graafikusse! Siis oleks hea, sest kahes kohas head foodi saada oleks ju eepiline lausa. Õnneks tundub nii, et mõlemad pralled on täpselt parajasti nii, et üks lõppeb siis jõuan ilusasti ka koju prallele.
Ma mingi päev täiega pelan kidrat lihtsalt, because I can and I want. Kusjuures, ei olegi läinud näpud väga rooste, hoopistükkis on asi sama või isegi oskan veidi normaalsemalt.
Kirjutan täna nii palju lõike, aga tahan kirjutada neist asjadest, millest ei ole metsikult palju rääkida midagi. Igatahes ma loodan ju veel blogida sel vaheajal, mitu korda kusjuures.
Mis tore blogi siin:)
ReplyDelete