It's time for some holiday cheer!!!

Linnast toodi just toitu, papa tegeleb jõulukuusega, õues on karge ja lumine ilm, homme saab süüa ennast katki ja veel rohkemgi - jah, jõulud on ilmselgelt sel aastal ukse ette jõudnud. Nagu näha, siis olen minagi end kuldsest armeemaailmast koju vedanud. Kodus on ikka ülimalt mõnus olla. Õnneks on ka aega kodus olla, sest naaseda tuleb alles esimese jaanuari õhtul kell 19.45. Kainena, nagu meile seal korduvalt (umbes 7x) rõhutati. Alkomeetrid pidid olema poleeritud ja valmis. No eks näeb, kas on kah.

SBK sai nüüdseks läbi. Ajateenistuse kõige raskemad 2.5 kuud sai läbi. See oli kerge, mis nüüd siis saab? Extra easy-mode to the max? Kõik eksamid olid lihtsad, füüsiline koormus oli mõnikord vaid keeruline ning raske, sealjuures eriti rännakud ja erinevad vastupidavustreeningu tunnid. Sain oma sõdurieksami hõbemärgi kätte, kusjuures kullast puudus vaid 10p. Ah õige jah, käisin sel esmaspäeval-teisipäeval SBK lõpurännakul. Meile öeldi, et tuleb 45km. My ass... 55-60km oli hoopis. Oleks ta siis olnudki, et kogu aeg kõnnid, või oleks ajakava loogiline olnud, aga ei. Kõigepealt läksime kell 9 hommikul laskeeksamit sooritama. Ilmselgelt mina sain ära lasta alles kell 12. Senikaua passisin tuimalt seal, külmetasin, pärast eksamit, mis oli muide 12/12 tabamust, külmetasime VEEL umbes 2h. Pärast seda viidi meid suure mersu kastis minema 45km kaugusele metsa, kusjuures enne metsa keeramist näitas silt "TALLINN 24KM". Seejärel olime metsas siis koos esimese rühmaga ning ootasime kolmandat. Ehk siis põhimõtteliselt me ootasime veel metsas seistes kah kuskil 1.5-2h. Külmetasime, ofc, sest kuidas EKV's ilma külmetamata saab. Lõpuks kell 18.30 saime oma jaoga startida. Läksime siis 11'kesi oma jaoga. Päris põnev oli. Igatahes jõudsime esimesse kontrollpunkti 8-9km kaugusel kuskil pooleteise tunniga. Seal ootasime 2h järjekorras, et saaks kuradima eksamit teha. Kõik olime nagu WTF ME SUREME SIIA KÜLMA KÄTTE ÄRA JU!!! Aga ei surnud, ja nii jätkus rännak läbi kontrollpunktide. KP3 ja KP4 vahel tekkis mulle jalgevahele siil ning mu tagumik ning hargivahe hakkasid meeletult valu tekitama oma ärahõõrutud olekuga. KP4's vahetasin ma riideid lausa seal külmas, õnneks oli see koht see, kus sai tunnise puhkepausi teha ja istuda lõkke ääres soojas. No lõke see just päris polnud, pigem nagu real ghetto hood, kus põlesid suurtes tünnides lõkked. Igatahes sealt me jätkasime oma teekonnaga ning jõudsime lõpuks kell 13.00 tagasi kasarmusse. Päris ekstreemne, igal juhul minu elu suurim füüsiline pingutus. Õnneks sai insta sauna ja magama minna. Hea uni tuli.

Lubasin Leikimonile, et konsulteerin doktoriga või otsin usaldusväärsest allikast, miks mul jalad on mõnest kohast tuimad. Ise kahtlustan külma ja 55km jutti kõndimise kombineeritust ning arvan, et kõik taastub nagu ka minu kannad, mis olid pikka aega tuimad. Siiski, lubaduse andsin ning seda ka täidan.

Ma tahaks, et mul oleks rohkem kujutlusvõimet ning osavust. Oleks päris meeleolukas vahelduseks ja tuleks kasuks mulle, ma ei oleks siis nii vaimuvaene.

Rippisin just Leikilt saadud Taavi Petersoni plaatidelt muusika arvutisse! Nii tore!! Taavi on kuldne kutt ja teeb khuuuli stuffi.

Homme pean vist käima lausa kahes majas jõuludpraazdnikul, ma loodan, et kõik sujub graafikusse! Siis oleks hea, sest kahes kohas head foodi saada oleks ju eepiline lausa. Õnneks tundub nii, et mõlemad pralled on täpselt parajasti nii, et üks lõppeb siis jõuan ilusasti  ka koju prallele.

Ma mingi päev täiega pelan kidrat lihtsalt, because I can and I want. Kusjuures, ei olegi läinud näpud väga rooste, hoopistükkis on asi sama või isegi oskan veidi normaalsemalt.

Kirjutan täna nii palju lõike, aga tahan kirjutada neist asjadest, millest ei ole metsikult palju rääkida midagi. Igatahes ma loodan ju veel blogida sel vaheajal, mitu korda kusjuures.

Damn nigga you not tired anymore son!!! !

No pmst jätkan seda, mida pidin jätkama eelmisel nädalal. Kuhu ma jäingi.. ah jaa, 3 ööd põhimõtteliselt lageda taeva all. No ütleme nii, et ebamugav, kuid väärt kogemus!

Millest siis veel? Elu EKV's on suht lihtne. Palju on mõttetut passimist viimasel ajal ning ei puudu see ka järgmisel ehk viimasel SBK nädalal. Jep, läbi saab SBK. Järgmisel reedel on mul siis selline asi, mida ma nüüd tunniplaanist tsiteerin: "Truudustõotuse andmine" ehk sõdurivanne. Stiilne. Kusjuures ma saan võib-olla ka kapraliks varsti, mis oleks suht badass. Järgmisel neljapäeval on kolimispäev, saan teada, kus uuest aastast elama hakkan. Ise loodan, et samas toas ja samas kapis, kus varem, ma ei viitsi kuhugi kolida. Aga noh, kui ei, siis mis seal ikka. Homme ja teisipäeval on sõdurirännak ehk SBK lõpurännak. 60km jalgsi, 45kg varustust seljas, relv käes. Esmasp. hommikul läheme ja teisip. õhtul peab kindlalt tagasi olema. Pioneerid samas tulid juba järgmise päeva hommikul, loodan sama. Kindlasti see tuleb tappev, kuna ma kardan, et mu selg lendab lihtsalt ribadeks. Tagasi kasarmusse jõudes on samas cool, kiire pesu, kiire relvahooldus ning siis võib lihtsalt tuimalt magama minna ning söömine peaks olema vabagraafiku alusel ning on ka vaba aeg õhtul. Väga tore, eks FB'st ning ka mõned telefonitsi kuulevad, kuidas too rännak oli.

Ma lähen söön vahepeal, mul on palju juttu juba meelest ka ära läinud, mida siia kriblada oli. Kui rohkem meelde eriti ei tule, siis kuuleb muud kraami ka juba järgmises postis.

Jah, ega ei tulegi meelde. Aaa jah, ma tahaks läpakat, oleks tarvis umbes 600€ praegu. Pärast SBK'd saab EKV's vabal ajal kasutada läpakat ning siis oleks ju eriti hea olla ühenduses kõigiga. Metal oleks, aga noooo mul vist ei ole seda raha kuskilt hetkel võluda :(.

Igatahes, ma nüüd lähen tagasi kaitseväkke. 5 päeva pärast juba tagasi koju puhkusele. 21. dets - 1. jaanuar Ciao! Cya soon.

PS. Sirkka varsti näeme juba ju!!! Chillime ringi kõik kambakesi hurraa!


Ma olen ülimalt õnnelik. Nv oli tore, aitäh Sulle kallis. Armastan sind! Varsti näeme! 

Damn nigga you tired son!!!!!!

Kell on praegusel hetkel 05.03.. ma olen dehüdreeritud ning üleväsinud, just metsast tulnud, ei tunne oma kumbagi kanda ning istun hetkel korrapidaja ruumis. Miks olen ûleval ning siin istun? Sest olen täna päevnik. Kes on päevnik? Päevnik on isik, kes pn koos korrapidajaga ja teise päevnikuga sisetoimkonnas, valvab korda, jålgib, et reegleid tåidetaks, et päevakoreast kinni peetaks ning teab isikkoosseisu paiknemist. Miks see hetkel eriti karm on? Kuna vahetus kestab kell 19 kuni 19, 24h, millest magada saab umbes 3,5 nagu me täna saime. See oleks lihtne, kui ma poleks just tulnud nädal kestnud metsalaagrist, kus tingimused on rasked ning magada saab sitaks vähe. Illustreerin - alates kolmapäeva hommikust maganud 3h 40 min ning sellele lisaks siis tånased 3,5h. Arvutuste kohaselt kuskil kokku siis enne tänast õhtut saan umbes 90h jooksul magada kuskil 7h ringi. Normaalne elu. Muideks päevnikud seisavad ka omavahel vahetustega 24h ukse juures (v.a öörahu ajal) ning tervitavad ülemusi, uurivad, kust neid leida võib ning täidavad oma töökohustusi. Selline on siis umbes minu hetkeseis. Nagu aru saada võis olla, siis veetsin viimased nädal aega metsas kogu aeg õues..polegi nii pikalt jutti õues olnud :D. Aga metsalaagrist on palju juttu (ûldiselt on ka) ning ûritan praegu nii palju siin jutustada kui jõuan, kuna 15 min pärast lähen vastutavaid äratama ning telfi ei näpi kuni seitsmeni õhtul. Postitust jätkan homme võ siisi täna õhtul. Igatahes..läksime siis esmaspäeva hommikul siit minema oma umbes 40kg kaaluva varustusega ning suundusime 10km kaugusele EKV Keskpolügonile. Selg tahtis õhku lennata kuna kott oli sitasti sätitud :D. Jõudsime sinna, tegime paar õppetundi ära ning läksime laagrialale. Seal tegime kiirelt oma kuivtoidupakist mingit foodi ja sooja jooki ning kohe juba algas jälle tund. Tegime tolle ära, juba oli pime ning eks me siis hakkasime püstitama pimedas oma ahjuküttega suurt telki. Saime selle püsti ja kohe läksime tundi jälle. Lihtsalt mainin kohe ära, et viie päeva jooksul oli kõigil suurema osa ajast külm ning me lõdisesime ringi. Minul oli vähe momente, kus mu jalakesed poleks jääa olnud. Aga igatahes jah, õhtul suundusime telki ära, kus üheteist matsi peale oli väga vähe ruumi, magasime nii, et vastu maapinda oli alusmatt ning selle peal magamiskott, ümberringi kõigi relvad ning varustus. Jalad pidid olema kronksus, muidu oleks vastu ahju pannud. Selle tulemusena olid põlved väga kanged. Nii oli 3 ööd, viimase magasime põhimõtteliselt lageda taeva all. Hetkel kahjuks aega rohkem pole. Suundun tegutsema. Kirjutan kindlalt sitaks veel homme. Tsau.